Eks ta ikka on ka korralik hellik ja "memmekas", kuid keda siis veel hellitada, kui mitte oma last? Esimene armas linnupojakene ju, mõlemad alles õpime. :-) Küll ikka naerdakse mu üle ja öeldakse, kussuta-kussuta, jäädki kussutama... Aga no, kui laps tahab lähedust, olles veel nõnda väikene, siis ma ei jäta teda ju seepärast üksi kusagile voodisse nutma, et vot nii peab, et hiljem raske. No ei usu mina, ju ta ka ikka ajapikku saab tublimaks ja iseseisvamaks. Lapsed lihtsalt on kõik NII erinevad, et üht kindlat "mustrit" on võimatu paika panna ja soovitada vms. Mõni tahab kussutamist ja mõni pigem magabki paremini omaette. Seega iga laps õpetab ja õpitakse ning arenetakse koos. Ainult oma vigadest ju teadupoolest õpitaksegi!
Tegelikult suudab ta olla vägagi iseseisev juba ja kui emmel ikka vaja asjatoimetusi teha, siis magab ta väga edukalt üksinda oma voodis või vankris või turvahällis ning kodus olles teinekord uudistab ka niisama ärvel olles teinekord täitsa kümmekond minutit, nii et saab kiirelt olulisi asju teha, mis vajab tegemist. Nii ka täna. Käisime Pärnus ilupäeval (näohooldus, kulmud) ja poes. Ja no nii tubli lihtsalt! Autosõit talle meeldib ja see suigutas preili kenasse unne, planeerisimegi nii, et jõudsime kogu hoolduse teha ära lapse lõunaune ajast (kella 10-13ni), siis sõime-jõime-vahetasime mähkme, väike sussu-kussu ja siis jälle tudule :-) Pidin ka kiirelt poes ära käima, kus ta korraks piilus ja viskas pilgu peale maailmale, kuid õige pea magas edasi ja nii koduni välja. Super lihtsalt! :-)
Öeldakse küll, et veel on vara mingisugust korrapärasust või kindlat graafikut oodata beebi "ajakavas", kuid viimased nädal aega tundub siiski, et midagi nagu hakkaks vaikselt siiski paika loksuma. On küll päevi, kus päeval ei taheta üldse magada, tehakse vaid 30min "ilu-unekesi", kuid siis peamiseks "mureks" on piinavad gaasipoisid, mis ei taha tirtsu seest välja tulla ja nii me siis hüppame pallil ja trallime ringi. Värskes õhus vankriralli ja vannipäevad ka aitavad asja õnneks leevendada.
Aga siiski! Öösiti juba magatakse 4-5h järjest, kui mähe kuiv, kõht täis ja krooksud väljas - see on ikka imeline tunne järjest nii palju magada saada - pärast ei tea mis kõike ära teeks, sest energiat on lausa kuhjaga :-) Ja siis olenevalt päevast, kui on ilus päikesepaisteline ilm, siis lähme lõunauinakut tegema õue ning hiljem tuppa tulles magatakse veel edasi nii tund kuni kaks. Kui aga on selline "tatine" ilm, nagu siin viimasel ajal on "tavaks" saanud, siis pole vahet, sest koguaeg on nagunii pime. Siis võtame õhtul, kui hakkab vanaema tööpäev lõppema, Snoopykese ka vankri kõrvale jooksma ja lähme kõik koos vanaemale vastu. :-)
Nii me siin kulgemegi päevast päeva. Vahel ikka on vaja mingeid koduväliseid toimetusi või tüdrukuteõhtuid, muidu pidevalt nelja seina vahel istudes võib ju maailmast täitsa ära eemalduda ja erakuks muutuda, ka närvidele ei mõju see just kõige paremini. Nii et on ikka vaja vahel ka pead tuulutada ja õnneks mu tubli preili on ka sellega täitsa päri siiani olnud :-) Nii et kõik on kõige paremas korras. Kui emme on õnnelik, on ka laps õnnelik. Ja kui laps on õnnelik, on seda ka tema emme. Nii et igati timm värk! :-)
Ja et postitus ei muutuks igavaks kirjandiks, siis lisan vürtsiks ka paar uuemat pildikest 7-nädalasest Kertukesest. :-)
Ükspäev jäi mu tubli tips täitsa iseseisvalt kussutamata emme süles tuttu :D
Ja nii me siis magasime kõik koos. Ka koer Snoopy ronis kaissu :-)
Nii mõnus, et isegi jalg näos pole mingi segav faktor :D
Aga vot tubast lõunauinakut on ikka emme voodis kõige mõnusam teha! :-)
Ja Snoopy on lõpuks "vanas eas" leidnud üles ka oma "voodi" rõõmud :D
Ning viimaks, oma kalli tütrekesega on ikka äge vahel ka mõni selfi teha:
Ahjaa! Jagan ainult oma blogilugejatega ka seni üldsuse eest varjatud "hidden home-camera" fotokest, mille meie armas issi pildistas, kui käisime tädi juures suures vannis suplusel :-) Veits "porno" on :D, aga "need kohad" on siiski kindlalt udutatud ja varjatud. Seega loodan, et keegi ei saa seda kuidagi kuritarvitada. Aga no vaadake seda rõõmsat last! Nii õnnelik lihtsalt. Vaadakegi teda! Tema pärast on mul plaan see pilt ka kunagi ilmutada lasta. No kuidas saab ÜKS LAPS niiiiii armas olla!!! <3
Päikest ja lund soovides,
K & M :-)
No comments:
Post a Comment