Pole me kusagile kadunud, lihtsalt päevad on nii toimekad selle krutskit täis maadeavastaja, preili Kertuga. No see piiga ei seisa meil enam pudeliski paigal. :-) Aga nii tore on jälgida tema arengut ja avastamisi. Ja üleüldse on ta nii tubli ja rõõmus ja asjalik tegelinski. Parimatest parim! Teist sellist lihtsalt ei leidu siin ilmas :-) <3
Kui Kertukesest veel rääkida, siis saab ta järgmisel nädalal... trummipõrin... JUBA 9 KUUSEKS!?! Wow, nagu! Ise ka imestan :-) Sel puhul plaanime minna väikesele fotoshootile ja minisünna nädalavahetusel toimub ka issi suguvõsa kokkutulek, kus saame ka meie ilmaime kohta sugupuuse märke lisada ja kõigile teda tutvustada. Jess, nii vahva! Loodan, et tuleb tore üritus, nagu see on ka eelmised aastad olnud. :-)
No vot täpselt selline väike armas "takjas" mul kodus ongi:
Ja siin tänased kõige värskemad kaadrid pisikesest asjapulgast:
Lisan väikese video ka Kertukese uuest "trikist", mis vanaema talle õpetas:
Ja mis siis veel...
Olen tänu Kertukese vanaema külaskäikudele saanud veidi aega ka iseendale ja käinud mõned korrad hobustega tegelemas, ratsutamas või vankrisõidul :-) Issist meil väga kasu ei ole hetkel, sest ta on meil tõsine töömurdja (heinateo aeg) ja no kuidagi ei saa teda sealt eemale meelitada. No eks näis, kui kiirem aeg möödas, siis ehk sügisel saame tõepoolest ka kõik üheskoos midagi ette võtta ja teeme selle kauaplaanitud Taani reisi siiski teoks. No eks vaatab, mis see eluke toob...
No kiida veel, et sain võimaluse tulla arvuti taha. Nagu tellitult, sai mu väike salakaval pliks aru, et emme ei magagi temaga koos ja ärkas hädakisaga üles ja nõudis süüa. Nüüd ma siis proovin paar rida veel kirja panna ja kiirelt postituse ära lõpetada väikese päti askeldamiste kõrvalt.
Täna vist õue ei pääsegi, no vihma kallab ja kallab ja.... lõppu ei paistagi :-) Hakkasimegi siis ahju kütma - jaa justnimelt! Keset suve! :D Aga õues on nii niiske ja külm, et vana maja "rõõmude" tõttu poeb see ka tuppa. Niisiis, et vähekenegi sooja saada. Ja no piigale on see tulevärk ju nii põnev! Oi-oi, peab jälgima ja eemale hoidma teda sellest tulisest ahjust. Saabki talveperioodiks harjutada, et ei roniks seal otsas, sest on ai-ai :-) No näis! Üldiselt on ta suhteliselt sõnakuulelik, kuigi juhtmetele, pistikupesadele ja arvutile tehakse ikka korduvaid rünnakuid ja peab mitmeid kordi keelama :D Nii põnev on juu!!!
Ma tahtsin rääkida veel hobustest. Oma, nüüdseks teisejärgulisest hobist, millega tegeleda jõuab nii näotult vähe. Aga no mis teha, üks väikene inimene tuleb ju suureks kasvatada :-) Vaikselt püüan tema kaudu hobuste juurde naaseda, noh, et talle ka ikkagi see "hobusepisik" edasi anda :D No igatahes nii palju on küll juba asi arenenud, et hobust nähes lööb silm särama ja kukub kilkama. Nii nunnu :D
Aga ega enam nii julge pole (mitte et ma seda kunagi üldse nii väga oleks ka olnud), kui kunagi. Väike teistmoodi ärevus on sees ja mõtted pidevalt lapse peal. Kuigi tean, et ta kindlas kohas, siis no mis teha, ema süda ju valutab ikkagi! :-)
Viimane ja samas esimene turismisõit, mille endale välja kauplesin töö juures, üle pika aja, oli küll aga lausa super! Lülitasin ennast täielikult "muust maailmast" välja ja pühendusin täielikult töösse. Ratsuks sain oma armsa Vääniku, kelle ise sadulasse panin ja no NII TORE!!! Oma loomaga, keda tunned läbi ja lõhki, on ikka hoopis teine asi sõita. Nii me siis rallisimegi 2h koos kahe vahva Soome tädiga. Ei kartnud me noori galopeerivaid lehmi, kes tee kõrval aias meid uudistasid, ei lapsevankrit, koera, ega ka jalgratast :D Kes on hobuinimesed, siis teate ehk, et just need on hobuste suurimad hirmud :D
Ega rohkem esialgu ei meenugi, millest kirjutada. Ju kunagi jälle saan võimaluse blogisse tulla. :-)
Seniks aga olge tublid!
Ja ilusat suve!
