No täitsa ulme, kuidas lapse sünniga on julgus kusagile kadunud. Kogu aeg on mõtted lapse peal, kas tal ikka kõik hästi jne. Ja ka ise olen kui väike jänkuke, ei julge isegi oma lemmikhobiga enam sama julgelt tegeleda, kui varem. Mõtlen pidevalt, et mis siis, kui peaksin kukkuma ja kes siis lapse eest hoolt kannab, toidab jne jne. No ikka väga jube! Ilmselt pean toimetama tasa ja targu, vaikselt oma ema-eluga kohanema, sest lihtsalt muud võimalust siin pole. Kodus istudes ikka hing ihkab pidevalt hobuste juurde ja ei saa sinna mitte midagi parata, kui nad mu südamesse on pugenud. :-)
Niisiis saigi täna jälle hobukülastussõit ette võetud, ilusa pühapäevase päeva puhul. :-) Seekord siis jällegi Nurmenukule. Vanaema ja Snoopy võtsime ka kaasa. Snoopyke sai veidi sitajunne nuusutada ja kasse taga ajada ning vanaema sai Kertukesega hobulõhna nuusutada ning minu ja Matukese väikesele trennile kaasa elada :D
Oh seda rõõmu jälle, mis poisi silmis särama lõi, kui keegi jälle tegelema tuli! :-) Ja no preemiaks ju jällegi kotitäis porgandeid, mille peale ta ilmselgelt väljas oligi, sest no ega sellest trennitegemisest suurt midagi välja ei tulnudki kokkuvõttes :D Ilus-tore ilm küll, aga kuna eelnevalt oli maapind väga-väga porine ja vesine ning nüüd külmetades kui Kuumaastik ja libe, siis ainuke variant trennitamiseks oli lai ja avar põlluke. Eks võite vaid ette kujutada, mida üks energiaülejääke täis täkupoiss sellest põllust arvas! :D
Kõigepealt ähkis ja puhkis ja vehkis peaga ja kui traavile palusin, siis tuli sealt ikka väga korralikke rõõmuhüppeid igas suunas ja nii ikka mitu-mitu korda. Hea, et mul ikka mingigi jõud varasemast trennitamisest alles veel on, sest ega väga lihtne seal sadulas püsida just ei olnud. Ikka korralikult tahtis hullata. Seega vaikse nõka-nõka trennikese asemel pidin poissi veidi korrale kutsuma ja lasin tal joosta. Lõpuks ikka sai aru, et on vist aeg end kokku võtta. Värske lumi ikka teeb loomad peast segaseks. :D Kui peale sünnitust temaga väikesel sõidul käisin, siis oli ta ikka väga laisk, pidin lausa porganditega meelitama, et oma jalakesi liigutaks. Nüüd aga hoia vaid tagasi. :D Hull täkuke!!! Aga siiski-siiski NII armas mulle :-)
Mõned tänased pildid siis ka:
Matuke ja Kertuke jalutamas :D
Matu ootab naisi tuppa :D
Ja siit nad tulevadki! :-) oma varsakestega :-P
No comments:
Post a Comment