Kes teab, siis aastaid mitu tagasi, peale gümnaasiumi lõpetamist, täpsemalt 21.sept.2009 - 16.aug.2010 olin ma Taanis ühes peres tööl ja ühtlasi ka maailma avastamas. Eks iga algus on raske ja elu seal oli ka kui Ameerika mäed, kuid tagasivaadates oli see minu elu parim aasta. Noh, nüüd ei ületa Kertu sündi siiski mitte miski! :D , aga kena proovikivi tulevaseks eluks, sest ainult iseenda läbitud kogemused on need, mis õpetavad.
2009. aasta talv oli selline:
Lühidalt öeldes pidin seal peres kõike tegema, olin kui kokk-konditer-keevitaja :D Tegelikult kokkama pidin aruharva, sest pereisa oli super kokk ja ta toidud võisid lausa keele alla viia, kuid paar eestipärast küpsisetorti sünnipäevade puhul sai valmistatud küll. :D
Lisaks koristasin ja triikisin pesu. Peremehe triiksärgid pidid läikima ja olema ikka väga-väga korralikult triigitud, küll oli kordi, kus pidin uuesti üle tegema :D aga aasta lõpuks võisin juba kinnisilmi neid triikida :D
Mu parim abimees:
Ja eks Taaniskäik on ka "süüdi" minu koera-armastuses ja Snoopykese pereliikmeks võtmisel ning sain taas võimaluse hobustega tegelema hakata. Õppisin uuesti ratsutama ja teadsin juba siis, et minu tulevik on vähemal või rohkemal määral seotud hobustega. Ning OO - meri, mu meri! Kui Taani on nii kauge, et naljalt sinna külla ei sõida koos oma pere ja loomadega, siis vähemalt on olemas üks ja ainus, armas Muhu saareke, kuhu minu süda ja hing jäägitult kuuluvad ning loodan, et saabub üsna pea päev, mil võin julgelt öelda, et Muhu on mu kodu! Varsti-varsti... :-)
No SELLISE pilguga sulavad ju ka kõige karmimad! Minu armas sõber Malika:
Mille & Malika:
Sõbrad hobused:
Qumina:
Qumira, kes õpetas mind uuesti ratsutama:
Skagen - Atlandi ookean + Põhjameri:
Veel pisikese Annestinega:
Need tuuleveskid!
Kohanimi, kus elasin, kannab nime "True" - ingl. k. tõlkes: õige, tõene, tõeline, tõsi. Ja täpselt sellega ongi kõik kokkuvõtlikult öeldud! Kõik on lihtsalt nii õige. :-)
Minu tuba õhtuhämaruses:
Minu toa katuseaken:
Imeline vaade minu toa aknast:
Üks ilus hommik tallist vaadatuna:
Ja veel imelisi vaateid:
Mida ma aga veel öelda tahan on see, et olgu see Facebook mis ta on. Tekitab sõltuvust! No kui antakse võimalus, võin seal lausa tunde olla. Ikka ja jälle vaadata, kas on midagi uut :D , kuid selle abiga on olnud võimalik nii mõnigi sõprussuhe säilitada või koguni taasavastada! Ja see on lausa imeline! Elu on viinud kõik laia maailma: kes on Taanis, kes Šotimaal, kes Muhumaal :D Kuid kui inimene ise ikka väga tahab suhelda, siis ta leiab selle võimaluse. Ja ei mingeid vabandusi! Tõelised sõbrad on ja jäävad!
Nii ongi minu Taani pere ikka oma armastust ja hoolivust ka minu suhtes üles näidanud. Juba kasvõi see, et me siiani, pea 6 aastat, ikka veel suhtleme ja ühendust hoiame, peretütrega (kes mulle kui õe eest!) ka skaibime :-) Ja nüüd, Kertu sündides on kõik justkui veelgi elavnenud :-) Printsessile saadeti jõuluks uhked kingitused ning üsna kindlalt peame plaani ka suvel väikeseks perereisiks Taani, ja kes teab, võib-olla isegi veel kusagile, mis tee peale jääb! :-)
Uhkustame siis ka blogirahva ees oma uhkete asjadega (Didriksons kombekas ja tutimüts ning imearmas kaisukaru Ann'i pildiga! :D Kertu oli ka õnnelik ja täitsa rahul modellitööga:
Ja viimaks tutikas pilt tervitustega 2kuu ja 2nädalaselt blogitähelt Kertult:
No comments:
Post a Comment